Pühad ja kalender

[Maive M]

Tere!

Jäin rahvakalendri pühade kohta lugedes mõtisklema, et kas nende tänapäevasele kalendrile märkides on arvestatud vana ja uue kalendri suhet. Teatavasti kehtis Eesti alal 1918. aasta veebruarini vana ehk Juliuse kalender. 1918. aastal järgnes 1. veebruarile uue kalendri järgi 14. veebruar. Nõnda tuleks uude kalendrisse ümberarvestamisel 19. sajandi kuupäevale liita 12 päeva ja 20. sajandi alguse kuupäevale 13 päeva.

Ehk siis – kas lpudrupäev oli ka 19. sajandil 2. veebruaril või hoopis 14. veebruaril (praeguse kalendri järgi)?

Heaga,
Maive

[Maive M]

Sain vahepeal ise oma küsimusele vastuse (küsisin nõu folklorist Mall Hiiemäelt ja tuletasin meelde oma teadmisi) ning jagan seda hää meelega teiste foorumi külastajatega, kellele antud teema huvi pakub.

Mall Hiiemäe sõnutsi võib tähtpäevad jagada kolmeks:
*kirikutähtpäevad (ka pühakutähtpäevad), kattuvad üsna sageli rahvakalendri tähtpäevadega, nt kadripäev, tõnisepäev
*rahvakalendri tähtpäevad, nt luuvalupäev, karjalaskepäev
*tsiviilkalendri tähtpäevad, nt sünni- ja surmakuupäevad, oktoobripühad

Selgus, et kirikutähtpäevad on kanoniseeritud, mistõttu jäi daatum kalendrimuutusest hoolimata samaks (nt kadripäev oli nii 19. sajandil kui pärast kalendrireformi, ka praegu, 25. novembril). Samuti jäid daatumid samaks nn rahvakalendritähtpäevade puhul (nt karjalaskepäev – 1. aprill, jüripäev – 23. aprill). Küll aga „teisendati“ trükistes tsiviilkalendri daatumid (nt J. Hurt suri 13.01.1907 (tegelikult, s. o vana kalendri järgi 31.12.1906), oktoobripühad olid nõukogude ajal 6. novembril (tegelikult said alguse 24. oktoobril 1917).

Loo iva on selles, et tähistame praegu rahvakalendri tähtpäevi ajaliselt pisut nihkes, kui meie esivanemad seda sajandeid tegid. Ega sellest midagi ole, lihtsalt huvitav teada ja mõelda, et karjalaskepäeval on rohi praegu 12. päeva jagu rohelisem kui näiteks 19. sajandil.

Eestlaste kalendri(te) ja ajaarvamise kohta võib lähemalt lugeda Lauri Vahtre raamatust „Eestlase aeg“ (1991, 2000). Vaatasin järgi – raamatupoodides on teos läbi müüdud, ent raamatukogust või sõbra käest saab seda kindlasti laenata.

Ilusat,
Maive

P. S. Eelmisse sissekandesse lipsas viga: enne kalendrireformi ei tähistatud pudrupäeva mitte 14. veebruaril meie ajaarvamise järgi, vaid 12 päeva praegusest varem, s. o 21. jaanuaril, seega mõlemal puhul 2. veebruaril.

[haldjas]

Ma pole muude tähtpäevade yle nii täpselt mõtisklenud, otsustasin isiklikult usaldada nn tänapäevaste sirvide koostajaid, kes umbes 30 aasta eest ka väga põhjaliku töö ära tegid.

Aga yhel aastal hakkas ikka kripeldama ja kontrollisin yht-teist järgi.

Nimelt meie kõige olulisem pyha on ju uus aasta, mis teadupärast algab esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine / eelmised. Enne seda on päike mõned päevad pesas.

Võtsin siis kalendri ette ja vaatasin päikese tõusu- ja loojangukellaaegu jõulude ajal. Väga meelepäraseks yllatuseks selgus, et ongi 4 päeva minutipealt yhepikkused ja 25 jõulukuud on minuti jagu pikem kui eelmine!

Niisiis ei ole hullu, põhiline märk on paigas

[aht]

Jah, jõulud näitavad väga hästi, et kalendrireformiga nihkusid pyhad oma õigetele aegadele.

[Toro]

Jah, jõulud näitavad väga hästi, et kalendrireformiga nihkusid pyhad oma õigetele aegadele.

Tere, kalendrireform toimus erinevates maades erinevatel aegadel. Toon mõned riigid koos vana - ja uue kalendri vahetusaegadega.

Esimesena tegi kalendrifeformi Itaalia (viimane päev oli neil 4. oktoober 1582. aastal, millele järgnes 15. oktoober 1582. aasta).
Ungaris oli viimaseks päevaks 21. oktoober, millele järgnes 1. november 1587. aastal.
Saksamaal, Norras ja Taanis oli viimaseks päevaks 18. veebruar, millele järgnes 19. veebruari asemel 1. märts 1700. aastal.
Suurbritannias oli viimaseks päevaks 2. september, ja järgmiseks päevaks sai 14. september 1752. aastal.
Rootsis ja Soomes oli viimaseks päevaks 17. veebruar, ja järgmiseks päevaks sai 1. märts 1753. aastal.
Venemaal ja Eestis oli viimaseks päevaks 31. jaanuar, ja järgmiseks päevaks sai 14. veebruar 1918. aastal.
Kreekas oli viimaseks päevaks 9. märts, millele järgnes 23. märts 1924. aastal.

Kui on küsimusi või arvamusi, palun julgelt.

[Toro]

Huvitav, ostsin eile (22. radokuu päeval) Tartust Apollo kauplusest Maavalla kalendri 10223 (2010). Koju jõudes selgus, et ma maksin 23 krooni vaid 11ne kuu eest, st viimaseks kuuks on kalendris kooljakuu ehk november. Olen pettunud. Vaevalt, et Tartu Apollo kauplus mulle 1,90 krooni tagastab saamata jäänud detsembri ehk aasta viimast kuud käsitleva sirvipaberi eest.

Ma ei usu, et 10223. aastal ongi vaid 11 kuud. Maavald eksib. Pigem oli meie esivanematel mõnedel aastatel hoopis 13 kuud. Selliseid aastaid oli 19ne aasta jooksul kokku 7 korda. Iga 235 kuu ehk 19ne aasta [(19 x 12) + 7 = 235] järel tuli noorkuu taas talvisele pööripäevale ja ajaarvestus algas otsast peale.

[Aulemb]

Mall Hiiemäe sõnutsi võib tähtpäevad jagada kolmeks:
*kirikutähtpäevad (ka pühakutähtpäevad), kattuvad üsna sageli rahvakalendri tähtpäevadega, nt kadripäev, tõnisepäev
*rahvakalendri tähtpäevad, nt luuvalupäev, karjalaskepäev
*tsiviilkalendri tähtpäevad, nt sünni- ja surmakuupäevad, oktoobripühad

Maive, Sul on siit sel juhul puudu ka islami ja judaismi pühad, võib-olla ka horoskoopide daatumid, nõuka- jt okupatsiooniriikide tähtpäevad. Mis sel kõigel on pistmist rahvakalendriga või maarahva sirvlaudadega - aru ma ei saa?

[Aulemb]

Huvitav, ostsin eile (22. radokuu päeval) Tartust Apollo kauplusest Maavalla kalendri 10223 (2010). Koju jõudes selgus, et ma maksin 23 krooni vaid 11ne kuu eest, st viimaseks kuuks on kalendris kooljakuu ehk november. Olen pettunud. Vaevalt, et Tartu Apollo kauplus mulle 1,90 krooni tagastab saamata jäänud detsembri ehk aasta viimast kuud käsitleva sirvipaberi eest.

Ma ei usu, et 10223. aastal ongi vaid 11 kuud. Maavald eksib. Pigem oli meie esivanematel mõnedel aastatel hoopis 13 kuud. Selliseid aastaid oli 19ne aasta jooksul kokku 7 korda. Iga 235 kuu ehk 19ne aasta [(19 x 12) + 7 = 235] järel tuli noorkuu taas talvisele pööripäevale ja ajaarvestus algas otsast peale.

Ostsin samuti Tartust ja Apollost, aga ühtki lauda puudu pole, esi- ja tagalaud on samuti olemas. Trükivigu veel kohanud pole.

Uuri parem poest, mida nad praakeksemplaaridega harilikult teevad. Kas vahetavad välja? Maavald nüüd vaevalt, et eksib. Kui su passi satub su eesnimesse üks täht lisaks, kas siis on samuti eksinud sinu vanemad või siiski masin-koostaja?

[Toro]

Ostsin samuti Tartust ja Apollost, aga ühtki lauda puudu pole, esi- ja tagalaud on samuti olemas.
Uuri parem poest, mida nad praakeksemplaaridega harilikult teevad. Kas vahetavad välja? Maavald nüüd vaevalt, et eksib.

Minu ostetul Maavalla kalendril 10223 (2010) on esi- ja tagalaud olemas; selgunud on puuduv eelviimane laud. Pretensiooni saab kauplusele esitada vaid 10 päeva jooksul pärast ostu. Kuid kauplus ei ole kohustatud kontrollima tema poolt müüdavate raamatute lehekülgede arvu, et välja selgitada praakeksemplarid. Nagu arusaan, pidi siiski ka eelviimane laud koos 12nda kuuga olema, sest esilaual on ülemisel real 1st jaanuarist kuni 13. märtsini ning alumisel real 1st kuni 31. detsembrini, millele järgneb 1st kuni 30nda novembrini, millele järgneb 1st kuni 15nda oktoobrini. Eraldi detsembri kuu koos sellel kuul oleva pühasid selgitava tekstiga asub arvatavalt siiski sellel puuduoleval (eelviimasel) laual.

Märkimistvääriv on ka üks Maavalla poolt selgitust vajav apsakas. Kui pärnakuu (juuni) pühade selgituses on sõnaselgelt ära toodud, et leedolaupäev on 23. juunil, siis sama laua esiküljel on leedolaupäevaks märgitud hoopis 24. juuni. Seega on tegu ilmselge vastuoluga.

Seoses eelpooltooduga ei ole teie väide, et Maavald nüüd vaevalt, et eksib, leidnud kinnitust.

[haldjas]

Märkimistvääriv on ka üks Maavalla poolt selgitust vajav apsakas. Kui pärnakuu (juuni) pühade selgituses on sõnaselgelt ära toodud, et leedolaupäev on 23. juunil, siis sama laua esiküljel on leedolaupäevaks märgitud hoopis 24. juuni. Seega on tegu ilmselge vastuoluga.

Sellega on vist sedasi, et 24. märgitakse leedoPÄEVa, aga tähistatakse seda pyha õhtul enne, n-ö laupäeval. Samuti nagu jõulu aeg tähistatakse vana-aastaõhtut ehk õhtul enne uut aastat, samuti mardi- ja hanipäev, mis pyhadena on ka vastavalt 10 / 25 kooljakuud, aga joostakse õhtul enne.

Mu meelest varem on ka kirjas olnud, et 24 on leedopäev ja 23 leedolaupäev? Kui on nii eksitav mulje, eks siis järgmiseks korraks tuleb parandada end.

Mis puutub kadunud jõulukuusse, siis Tartu kandis peaks maavalla rahvast olema ja ka kalendreid liikvel, ehk vahetab koda ise välja või võlub selle puuduva laua kuskilt. Kalender on niivõrd omapärane, et ega trykikoda ei oska alati kõike korralikult kokku panna ja ka maausulistel endal läheb teinekord kiiruga segamini Asi tahab harjumist...

[aht]

Huvitav, ostsin eile (22. radokuu päeval) Tartust Apollo kauplusest Maavalla kalendri 10223 (2010). Koju jõudes selgus, et ma maksin 23 krooni vaid 11ne kuu eest, st viimaseks kuuks on kalendris kooljakuu ehk november. Olen pettunud.

Kirjuta koja aadressil koda at maavald.ee ja sulle antakse kindlasti terve kalender.

[Osake]

Kas ka mulgimaal saab seda kalendrit kusagilt osta?

[Aulemb]

Seoses eelpooltooduga ei ole teie väide, et Maavald nüüd vaevalt, et eksib, leidnud kinnitust.

Pidasin silmas, et Maavald elik maarahva kodumaa ei eksi seoses sirvalauaga. Maavald on maa-ala mitte juriidiline isik.

[Toro]

Sellega on vist sedasi, et 24. märgitakse leedoPÄEVa, aga tähistatakse seda pyha õhtul enne, n-ö laupäeval. Samuti nagu jõulu aeg tähistatakse vana-aastaõhtut ehk õhtul enne uut aastat. Mu meelest varem on ka kirjas olnud, et 24 on leedopäev ja 23 leedolaupäev? Kui on nii eksitav mulje, eks siis järgmiseks korraks tuleb parandada end.

Tänan vastuse eest. Tegelikult ei ole mul raske ise see puuduv laud teha, sest ruunid leian detsembri kohta esilaualt (alumine rida, esimesed 31 päeva). Probleem on selles, et ma ei tea seda infot, mis asub selle laua tagaküljel. Kui ma näeksin seda teksti, siis saaksis selle lihtsalt oma tehtud lauale juurde kirjutada.
 
Mis puutub aga sellesse, et pärnakuu laual on erinevused seoses leedolaupäeva (23as kuupäev) ja seda tähistava märgiga hoopis 24nda kuupäeva ruunil, siis võib selle erinevuse põhjust ehk otsida hoopis Skandinaaviast. Nimelt  tähistatakse Skandinaavias seda päeva hoopis 25ndal, seega on lõkete süütamine selle püha laupäeval ehk 24ndal juunil.

Sirvilaudu kasutasid Eestis just saarte elanikud ja Lääne-Eestis elanud eestimaalased. Liivimaal, sh Lõuna-Eestis ei tuntud Skandinaaviast pärit kalendrit ehk sirvilaudu. Lõunaeestlastel oli nädalas hoopis viis päeva ja uus kuu algas alati noorekuu taevasse ilmumisega, mitte aga Skandinaaviast pärit kristliku mõjutusega sirvilaudade järgi. Minule õpetas kalendri kasutamise selgeks minu vanaema, kes ei olnud skandinaavia kultuuri mõjudest mõjutatud. Tema kasutas omakorda oma vanaema teadmisi, sest tema ema suri siis kui ta oli veel väga väike. Arvestust peeti paralleelselt nii päikesekalendri kui ka kuukalendri alusel. Kirikukalender oli vaid selleks, et niisugune oli riigipoolne nõue, aga tegelikult tehti oma toimetused vastavalt kuukalendrile, milles oli kuus viiepäevalist nädalat. Kirik (nii katoliku, luterliku, kui ka õigeusu)nõudis seitsmepäevalist nädalat, ja selle tõttu hoiti oma kuukalendri kasutamist üsna kiivalt saladuses, et mitte tekitada endile pahandusi.

[Toro]

Kalender on niivõrd omapärane, et ega trykikoda ei oska alati kõike korralikult kokku panna ja ka maausulistel endal läheb teinekord kiiruga segamini Asi tahab harjumist...

Tere taas, hea haldjas, aga nüüd avastasin veel ühe väikese apsaka, nimelt selle aasta sirvilaua teisel laual ehk esimese kuu täiskuu pehme alguseks on märgitud ekslikult 5. südakuu (5. jaanuar). Selle päeva tähistamise märk (ruun) oleks pidanud olema 2. kuupäeva all (2. jaanuar). Saan aru, ikka tegijal juhtub, kellel siis veel. 

[aht]

Tubli, Toro, et oled kalendrit põhjalikult lugema õppinud. See teeb koostajatele kindlasti rõõmu ja ajendab järgmisel aastal oma tööd veelgi paremini tegema.

[raudkivi]

Lugesin maavalla kalendri pööripäevaga seonduvat. Tähelepanu äratas lause  "Kui otsida tingimata kevade algust tähistavat päeva, siis maarahval võiks selleks olla marjapunapäev (25.03.)." Kas oskab keegi selgitada selle lause sisu?
Looduses on kevade märke juba märtsi algusest alates märgata.
Talvise ja suvise pööripäeva tähistamist 4 päeva hiljem selgitatakse päikese seisakuga. Miks peaks tähistamistama maavallas kevadist võrdpäeva  neli päeva hiljem samal ajal kirikukalendri maarjapäevaga.

[aht]

Hea kysimus. Me teame liiga vähe selleks, et kindlalt öelda, miks esivanemad tähistasid kevade algust pigem 25.03. Yks võimalik oletus on, et sel juhul on pyhade vahe enam-vähem võrdne: 25.12., 25.03., 24.06. Vaid sygisene pööripyha 29.09. jääb veidi hiljemaks. Teinegi aastajaotus, mida peetakse väga vanaks, on samuti enam-vähem korrapärane: 14.01. korjusepäev, 14.04. kynnipäev, 13.07. karusepäev ja 14.10. kolletamispäev.
See, et kristlastel on 25.03. samuti oma pyha, ei peaks kyll kedagi häirima, sest marjapunapäeva pärimus on uskumustelt ja tavadelt maausuline:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=461&op=lugu

[raudkivi]

On teada et kirikukalendris muutus see päev tähtsaks seoses esimese nikaia kirikukoguga. Sellel kirikukogul pandi alus kirikukalendrile. Selleks ajaks oli juliuse kalendris pööripäev triivinus 21 särtsilt 25 märtsile. Kuigi oldi juuliuse kalendri nihkest teadlikud ei püütud seda parandada.
Eestis on kogu suure nädala pühade kommetes palju paganlikku. Kas peaks sellest järeldama, et ülestõusmispühade tähistamine on eestis iidne komme? Loogilisem oleks arvamus et see kombestik kuulus enne pööripäeva juurde ja aja jooksul , kiriku survel nihkusid kombed pööripäeva lähedal olevatele kirikupühadele. Huvitav on suure reede hommikune päikesetõusu vaatamise komme. Võrdpäevsuse ajal on kõige parem päikese tõusude ja loojangute järgi päikesekalendri aega täpsustada.

[aht]

Muidugi, võis olla, et esivanemad hakkasid tähistama kevade algusena 25.03. kirikukalendri mõjul. Võibolla aga ka mitte. Võime vaid oletada. Kindlasti aga teame, et esivanemad tähtsustasid maausulisel kombel marjapunapäeva kevade algusena.
Tänapäeva inimestele on iseloomulik, et peetakse end esivanematest targemaks. Selline suhtumine on osake progressiusust. Ja ega keegi ei saa sellist suhtumist ju ka keelata. Maausulised aga lähtuvad eeldusest, et esivanemad teadsid, mida tegid. Me ei pyya oma parema arusaamise järgi taastada mingit oletuslikku muinasusku ja -kalendrit, vaid järgime seda, mis on meieni elavalt jõudnud.

[Osake]

Kas maarahva kalender on olnud teadaolevalt 12-kuu pikkune kogu aeg?
On kuuldusi ja lugusid, kus mõnel pool ka 13-kuu kalendrit kasutatud.

[raudkivi]

   Olen ikka imestanud selle väite üle, et muinasajal oli eesti aladel kasutusel 13 kuuga kuukalender. Samal ajal kasutas kogu megaliit muinaseuroopa 8 või 16 osalist päikesekalendrit. Loomuliult jälgiti ka kuud. Kuu järgi arvestasid kindlasti aega rasedusperioodil naised, kuid põlluharijate meeste jaoks oli päikesekalender hädavajalik. Nii ongi mehelikust seostatud rohkem päikese ja tähtedega, naiselikust kuu ja maaga.
   Lisan mõned laused põhja-Venemaal puukalendreid uurinud vene teadlase Eesti kohta käiva uurimuse kokkuvõttest
    Eestis viibides tuli mitmel korral kuulda, et vana eesti kalender oli kuukalender ja sisaldas 13 kuud, samal ajal kui ühtegi 13 kuulist kalendrit leida ei õnnestunud. Ekslik ettekujutus võis tekkida seoses sellega, et ruunikalendreid oli sageli mugav valmistada 13 lauakesel, kandes igale küljele 2 nädalat. Aga nagu nägime, valmistati ruunikalendreid ka teistsuguse lauakeste arvuga (6, 7 jms.), kuid see ei tähenda sugugi, nagu oleks aasta jagunenud 6 või 7 perioodiks. Samuti ei jagunenud ta ka 13 kuuks.
    Kõik ruunikalendrid on igavesed. Neid võib kasutada igal aastal. Kõik nad vastavasid juuliuse kalendrile, ehkki neid ei ole raske kohandada gregooriuse kalendriga. Peaaegu ühelgi kalendril ei esine jaotust kuudeks, nende aluseks on nädal. Ruunikalendrite abil on kerge arvestada nädalapäevi, kuid väga ebamugav on määrata kuupäevi ja kuid. Võib arvata, et ruunikalendrite tekkimise perioodil kuupäevi ja kuid ei fikseeritud ning päevade arvestus käis nädalate järgi ühest pühast teiseni. Puukalendrite abil on võimalik määrata noorkuu saabumist ja koos sellega ka teisi kuu faase.
 (L. Maistrov. „Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist“ 1 kogumik. Valgus. 1968. a.  Lk 241)
   
On teada, et Egiptuses oli kasutusel 13 kuuline päikesekalender. Kõik kuud olid 30 päevased ülejäänud 5 või 6 päeva nimetati 13 kuuks. Nende päevade jooksul otsiti päikese tõusu jälgides õige aeg millal alustada uut aastat. Sama kalender  võeti juuliuse kalendri aluseks ja 46.a. eKr. lisati sellele kuukalender. Kristlased võtsid selle oma kalenderi aluseks 325 aastal.   

[raudkivi]

Esimene Nikaia kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325. Selle kutsus kokku esimene Rooma kristlik keiser Constantinus I 325. aastal. Tegemist oli esimese oikumeenilise, kõiki kristlikke piiskoppe ühendava konverentsiga. I Nikaia kirikukogu on tähtsaim kontsiil kirikuajaloos, selle tulemusena moodustati esimene ühtne kristlik doktriin, Nikaia usutunnistus, millele põhinevad ka hilisemate kirikukogude otsused.
esile tõsteti Rooma ja Aleksandria kirikute praktikast lähtuv universaalne reegel, mille kohaselt ülestõusmispüha (paasapüha)  peetakse esimesel pühapäeval pärast kevadise pööripäeva järgset esimest täiskuud. Selle kinnitas oma otsusega ka esimene üleilmne kirikukogu Nikaias 325. aastal. Nii langesid ülestõusmispühad teisele kuupäevale kui juutide paasapühad, mis oligi eesmärk- sooviti vastanduda juutidele.
Kristuse ilmumisaja lõpust kuni kirikuaasta lõpuni kulgeb pühade rütm ülestõusmispüha järgi.
Miks on maausuliste kalender samadel alustel?
Jääb mulje nagu Eesti oleks 325 aastal olnud rooma riigi koosseisus.

[raudkivi]

Eestimaa imelises looduses algab koos pärnakuuga ka suvi.